Romantismi aabits on A. Dumas "Krahv Monte-Cristo" I osa. Romantismi iseloomustab pettumus, väsimus, käegalöömine. Varasem positiivne hoiak asendub negatiivse hoiakuga. Iseloomulik on ka kosmiline pessimism. Kogu universum irratsionaalne paik, kus inimene ei sagi olla õnnelik. Lootusetuse meeleolud, väljapääsu ei ole. Meeleheide, selle kirjeldamine, maailmavaen. Kõik konfliktid on igavesed. Maailm on ebakindel, siin valitseb kaos. Kui ongi mingid seaduspärasused, siis on need müstilised ja kirjeldamatud. Samas on romantikute puhul tegemist vastuoluga- kõigest hoolimata püüdlevad nad absoluteedi, jumaluse poole. Otsitakse täiuslikkust. Samal ajal valitseb vastuolu tegelikkuse ja ideaali vahel. Üksikutel juhtudel püüavad romantikud seda ideaali kirjeldada.
Lahendusi leitakse mitmetest huvisfääridest. Üheks valdavamaks on religioon. Püütakse otsida lahendust põgenemisest. Põhiliselt on see katoliiklik suund. Samuti püütakse põgeneda loodusesse, süüvida ajalukku, mütoloogiasse, eirata kaasaja probleeme. Paralleelselt põgenemisega rõhutatakse isikuvabadust. Isiksus on kordumatu. Kõikidel isikutel on võrdne õigus olla kordumatu. Hingeelu on vastandunud igapäevasele elule.